Kaks kallistavat kätt, kaks siirast silma
sind argimurest aina viivad kaunimasse ilma
kus iga lill on ime, kivike on kunstiteos,
ja otse südamesse sooja annab väike käsi peos -

nii võtad musta-valge-halli enesele kanda
et lapsel oleks rõõmuvikerkaarest värve anda.

"Rahu, ainult rahu," ütles Karlsson katuselt enamasti.
_ _ _
"Teil on päris ilus tordialus!"  "Või õieti, teil oli," täpsustas ta siis ja kummardus seejärel kilde üles korjama. 
_ _ _
Kas ma olen Karlsson? Tordialus? Ema?

Ema. 
Ema on absoluutne.  Kõik muu on vähemtähtis. Lapsed, nemad on veel tähtsamad kui ema. Emale.  Aga lastele öeldakse kogu aeg, ära ole nii tähtsust täis, saa enne kellekski.  Ükskord saab sellisest lapsest kui ta on tüdruk see Keegi: Ema - see kõige-kõige tähtsam.  Aga kõige tähtsamaks saamine on sellepärast hea, et siis saab ju kohe aru, et tegelikult sa mitte ei ole, vaid just olid see kõige tähtsam.  :). Seega on tähtsus tähtsusetu. Ja see ongi ainsana tähtis! 

Suured inimesed on ikka täiega jaburad, kas pole?