Lugesin jälle jupikaupa jõuludeks saadud raamatut lahendamata mõistatustest, ning sealt sööbis mällu üks kujund:
Venelaste poolt arreteeritud ja sisuliselt vangilaagris peetud Poola ohvitseridele lubati, et nad saavad koju, ning selle lubadusega anti neile "teele" kaasa toidumoon - valgesse paberisse keeratud heeringas.  Mehed rõõmustasid inimväärse kohtlemise üle, valge paberilehe kui puhta  lubaduse üle, mis nagu me väga hästi teame, mitte kunagi ei täitunud... 

Ma ei saa sellest mõttekujundist enam lahti - minu peas elavad näruselt koheldud, haavatud autundega ohvitserid, mehed, kelle aumõiste üks kõige valulikumaid teemasid, ning kel olemas teadmised ja oskused end ja oma au kaitsta, samas ka kammits neid oskusi rahvusvahelise sõjaõiguse näol kasutada kõige kõvem, mehed, kel hing haige kodust eemalolekust, südames  kustumatu mure pere: naiste-laste pärast,  ning lubadust kuuldes õnnelik ja siiralt naiivne lootus vabadusele ja pääsemisele ning armsatega kohtumisele, mida toidab valge paberileht kala ümber.  Habras ja mõttetu nagu üksik elu, liigarvukaliigi ja planeedi kui terviku seisukohalt võttes.  Valge paber, millele võib, aga ei pea kirjutama õudusi, ega tühje lubadusi,  paber, mida ei saa kasutada tõendina (ajaleht viitaks ju kohe sakslastele, või venelastele, seda võiks isegi lugeda või selle pinnalt oletusi teha) paber, mis kannatab kõike...

Kas eelmistest eludest antakse kaasa alateadlikke hirme?  näiteks valge paberi ees?  Minul on see hirm alati olemas.  Sellesse lünka ilmselt söövituski kujund heeringast valges paberis.

_____________
Teemaväliselt: Lisaks on mul olemas usk, et kõik kirjutatavad sõnad on paberi sees juba peidus olemas, piisab kui nende kohale tõsta pliiatsiga käsi, ning pliiats tõmbab nad paberi seest õiges järjekorras ligi.

Hmm.
Kaitseala on mu pähe kolinud ja siirded ajju ajanud.  Igatahtes, ma panin uue mängu kuulutuse välja.  Ma olen ogar, jaa ma tean!!! Aga need ideed ei lase rahulikult magada vaid nõuavad mänguks kirjutamist.

Seega, 19 juuli mängime!!! "Diana.Tõeline lugu" OOPeri eri

Käisin täna bussiga Virus.  Ilm oli nii kevadine ja kõik metsaalused olid sinililli ja ülaseid täis.  Kevad on täiesti märkamatult kohale jõudnud ja rõkkab puulatvades kuldnokkadega võidu, teeb meele kergeks nagu õhuvirvenduse ärkava maa kohal.  Küll on hea elada aastaaegade vaheldumises, siin ja praegu.

/Hingab sügavalt välja...
NII HEA OLI!

Inimesed, Koht, Muusika, küünlavalgus, lõputud trepid.  Fantastilised kostüümid...

Ma ei taha magama minna, et kogu see toredus mu peas ei vahetuks unega! Tahan võimalikult rohkem mäletada, tahan teada, mida teised mäletavad.

Tõeliselt HEA MÄNG tuli välja. Aitäh kõigile, kes selle ideedejada ellu mängisid.