Päeva otsinguauhind läheb sellele guugeldajale, kes ilmus mu blogi lugema otsisõnade Mats+Traat+eraelu peale!

Tänane hommik oli mõnusalt hiirvaikne.  Kass räntsatas mingil ajal meie kahe vahele voodisse ja üritas tekiga ühte sulanduda... ega selles midagi nii tavapäratut ju veel ei olnudki. 

Kassile järgnes Arp, igahommikuse muumimultika tavafraasiga. "Emme, issi, tõuske üles, kevad on käes!!!"  No tere kevad ja kellakeeramine ja hommik.  See tähendab ju, et meie saame tunni rohkem magada, sest Kauri bioloogiline äratuskell heliseb igal hommikul pool 7, nüüd siis loodetavasti pool 8... lootus teatavasti sureb viimasena...

Kevad tahab putru... venitan end voodist üles ja vedin vannituppa.  WTF, põrand lainetab ja pink on kraanikausi äärde tõstetud. 
-Arp! Miks põrand märg on?
-Sellepärast!
-Kuidas vesi põrandale sai?
-Ma tahtsin Muskat pesta, aga Muska hakkas natuke kartma ja jooksis minema.
...ahah.  Selge... 
- Arp, võta lapp ja kuivata enese järelt ära ka!
Paar täiendavat nurgameetodipõhist veenmistoimingut hiljem saabki  põrand lapiga kenasti kuivaks. 
Suundun elutuppa, ise kiites: "Tubli poi...   AAAAAAARRRGHHHHH!!!
Triikimislauale, issi läpaka kõrvale on siginenud vanapaberikotist pärinev quelle kataloog, mida me paar päeva tagasi kääridega kollaaziks lõikusime, meie esimene ostetud ja lambipessa mittesobinud säästupirn koos karbiga,  selle ümber kulgeb aga  tõeline pikk ja vahva mänguautode poolt sissesõidetud lumerada, mis pärineb ilmselgelt diivanil vedelevast tühjast kätekreemituubist (ilmselt unus  õhtul köögilauale)  Autod ise on kes kuhu poole rattakoopani hange kinni jäänud...

- ARP!!!
- väga vaga ja pai näoga Jah, emme?
-Mis see on?
-Autod tahtsid sõita ja Muska magas.
..klikk..
-Miks sa Muskat pesta tahtsid?
-Muskal oli selline valge tükk selja peal.
- Arbu mis sa  Muskale enne tegid?
- Lasin Muskale kreemi...

Norsatan vägisi esilekerkiva naeruturtsatuse alla... ja saadan Arbu oma tuppa järele mõtlema mida tohib teha ja mida mitte. Siis saab südamerahus kaamera võtta ja unikaalse crime scene'i talletada.

*  *  *

Üks tänane "arburism", mis pärineb lingvistikamängust autode algustähtedele:

-Issi, aga mis tähega Kollane Kabriolett algab.
-K-tähega nagu Kadunud!
...natuke aega tagasi oli just teemaks, et Kollane Kabriolett on jälle kadunud...

Arp pani oma lumememmele nime Rrr'ba (vähemasti nii ta seda hääldas).
Mul oli esimese hooga küsimus, et eeeee... miks selline veider nimi, küsisin igaks juhuks üle, et kuidas see nimi oli. Rrr'Baaa.

Alles mõnd aega hiljem taipasin, et tegu on2,5 aastase põnni kohta täiesti uskumatult korraliku häälikumängulise pilotaaziga, ehk siis lumememme nimi oli tuletatud tema enda nimest - Arp.

Lahkujale
alles täna võtsin end lõpuks kokku, et pilte vaadata. Foto on uskumatult lõplik hetk ajas.  Lõppenud ajas.  Igaveseks. 

Vestmiku kasutusjuhend.
Vestmiku koostamise tingib naiste vajadus sõnastada meeste jaoks emotsioonid võimalikult arusaadavas keeles ja selgete kujundite abil.

selline tunne, nagu tahaks õlut juua - olete õnnelik/rahul/kurb/masendunud
kui te tunnete, et ei taha õlut juua - olete haige
selline tunne nagu oleks head õlut joonud - olete armunud
selline tunne, nagu oleks hiljuti liiga palju õlut joonud - olete ikka veel armunud
selline tunne, et  joomisest on nii halb, et enam ilmaski juua ei taha - olete armunud, aga juba vastu vahtimist saanud
selline tunne nagu oleks väga halba õlut joonud ja lemmikmeeskond/sportlane kaotas mingile kõntsale - olete armunud, aga teid on maha jäetud

nutmine -tunne, nagu oleksite liiga palju õlut joonud, aga pissile minna ei saa, sest vesi otsib muud väljapääsu

____________________________________________________
inspiratsiooniks oli eelnev teemaarendus vestluses M'ga!  Aitäh! ;)

Kuidas veeta  intensiivne õhtutund pereringis?


Hoiatus! Järgnev tekst sisaldab verd, higi pisaraid ja kassikarvu...  Lugeda omal vastutusel.  Käesoleva blogi omanik ei ole vastutav ühegi lugeja hingeliste üleelamiste ega sellega seonduvate moraalsete kahjude eest.

Osalised: 
käimaõppija
rüblik
hullumeelne neljajalgne
2 statisti tolmuimeja, käterättide ja muude elutarvikutega


Käimaõppija kulgeb ühelt objektilt teisele, aeg-ajalt suuremaid esemeid enese ees trajektooril nihutades.  Vahel annavad aga ka suured esemed järgi, ning näiteks toolist kinni hoides on võimalik täies pikkuses koos tooliga põrandale prantsatada ja kulm rulli lüüa.  Häälekalt.
Sellest hullunud neljajalgne, kelle soolestik soolotantsu mõjult tavaliselt töösse lülitub, nii et viimane poogen plaginaga kassiluugist WC-sse suundub, lidub veelgi poolemeelsemalt mööda elamist, tormates köögikapi otsa.
  Mats, klirin.  Minu tsaariaegne keraamiline pütt leidis oma otsa.  Vahepeal rahunenudd käimaõppija hakkab röökima.  Rüblik tuleb murelikult, ja pärib, "Emme, mis juhtus, kas Muska sai haiget.  Pole hullu, Muska! Ikka juhtub.."
... pole hullu tõesti.  Kõigest mõlki löödud kapi tööpind ja kildudest rapitud parkett. 
Suured killud kokku. Tolmuimeja töösse.

Üle tolmuimeja urina kostub lastetoas kõva kolakas.  Siis veel kõvem kisa.
Rüblik on laualt maha kukkunud ning ninaga vastu   lauaplaati toksanud...  veri... 
Vannituppa, külm vesi, käterätt.  Vaatad vigastused üle, nendid nende märkimisvääritust ja pühid otsaeest külma higi.

Varesel ja harakal ja mustal linnul on ilmselgelt järjekordselt üks eriti kehv päev... huvitav, kust nemad oma valuvaigisti ostavad, ja kas keegi nendib neile, et "ma tean, mida te praegu tunnete"....
 
Need kesjutust erilise hoolega kassikarvu otsisid...  kas te pole kasse pidanud?  Kassikarvad on kassiga majapidamises IGAL POOL. 
Välja arvatud, kui kass on karvutu... Mustrum mitte. KÕTT.

Sorasin oma järjehoidlas(bookmarks), mida oli miskipärast, ilmselt suvise Inglismaa-reisi planeerimise tõttu segaselt palju saanud.  Vana arvuti süsteemi ei viitsinud ju uude ümber tõsta... ja avastasin oma suurimaks üllatuseks, et ...
minu havimälu telefoninumbrite ja aadresside meelespidamisel ei laiene blogiaadressidele. 

Ma ei ole uude arvutisse oma sõprade-tuttavate blogiaadresse järjehoiustanud, mitte ühtegi marki.  MSN-markereid ma ei kasuta. Aga samas,  ma loen ju oma sõprade-tuttavate tegemistest ikkagi üsna sageli.  Järelikult on nemad tükkis blogiaadressidega minu peakesse ää mahtunud.  Samas näiteks, minnes Sul'i ja Tiia juurde vaatn ma iga kuradi kord telefoni aadressiraamatust korterinumbrit... paljude sõprade puhul tean mas üksnes konkreetset kohta, aga mitte iialgi koordinaate.  Kutsusündroom, ütled koht ja loom teab, kuhu minna, ütled, mine kollase tooli juurde... ei pruugi halligi aru saada, samas äkki koerad ei näe kollast värvi samasugusena nagu meie...

koerte nägemine kui res per se, aga igatahes, ma ei pruugi näha ja mäletada numbreid, aga ma näen ja mäletan veebiaadresse.  Pole ka ime, tibi kohta, kes on taksojuhile aadressi küsimise peale oma  e-maili aadressi öelnud...

*  *  *

see e-maili nali meenutab mulle samasse eluperioodi kuulunud teistki hajameelsuse tipphetke:
Õhtu.  Tulin töölt, väikevend saabus ootamatult külla.  Sõime õhtust, jõime teed.  Koristasin laua ära.  Hiljem jõudis koju Tarmo.  Tegin tallegi  teed, tema  aga hakkas nõuderestilt tassi võtma.  Järgnes väike dialoog:
-Mis see sai siin nõuderestil teeb?
- eee... tilgub...
- ???

Olin oma korralikkusetuhinas lisaks nõudele ka saia korralikult Fairy ja harjaga puhtaks küürinud ning nõuderestile kenasti kruusidega ritta kuivama pannud.

  Tartu Ülikooli robootikatiim on valmis saanud suurepärase roboti ja veel parema promoklipiga!

Teen avalduse.  Minu köögis toimub ilmne rahapesu.  Viimati leidsin hommikul äravoolu katvast võrgust viiesendise. Palun algatada menetlus! 

Lisaks palun tõsiselt kontrollida ja vajadusel algatada menetlus võõra vallasasja omavolilise ja korduva kasutamise kohta ilma omaniku nõuolekuta. Nimelt ei leia ma viimasel ajal köögikapist mitte ühtegi puhast taldrikut, küll aga on pidevalt virn musti taldrikuid nõudepesumasina ees oma järjekorda ootamas.  Tõeäoliselt elab köögikapis mingi väärastunud Krõll, kes iga rosina eraldi taldrikule laob, selle enne söömist  laiali määrib ning siis kompositsiooni ilase keelega üle plätserdab, jõudes sel organoleptilise deduktsiooni meetodil ühele ja samale järeldusele - ta ei söö rosinapasteeti.  Palun Krõll elimineerida ja mulle tagastada minu puhaste taldrikute tagavara!!!

.. oli see päev, kus Arp esimest korda ütles: "Emme, kui Sina ükskord väikseks kasvad, mina võtan Sinu sülle!"

in memoriam

Lapsepõlvekodu laulikult:

Vanaema helde, lahke,
oli kallis sinule,
oli sinu lapsepõlve
soojendaja päikene.


Kuis ta, õnnis, pehmel käel
sinu pääkest silitas,
armurikkal häälel, sõnal
õpetas ja juhatas!


Kuis ta heldeist silmist läige
langes sinu põuesse;
lustil hõiskasid ja laulsid
nurmel, väike karjane. -


Hauas hingab vanaema,
aga sinu südame
jäänd on läige tema silmist,
tema kuju kullane. -


Kullerkupud, jaanililled
eide haual õitsegu,
tähe sära, päikse hiilgus
kallist kalmu ehtigu.
(Anna Haava)

Ood naistepäevale


Päev koidab, surud
tunded alla, lilled pihku.
Neid (pole enam noor)
nii armas, täna naeratada
võid tal julgelt silma,
Päev varjab lilledesse fakti,
et kord aastaid tagasi
Sa neiu teadmata
tast jäänud ilma.


Nõid mutt kes seirand
tigedana tagant laua terve aasta -
üks roosiõis
võib temagagi
naistepäeval imed korda saata.

Jääb kodaraisse pistmata
ehk edaspidi kaigas, andest' patud.
Nii hea et naistepäeval kingit' lille
ei loeta salajaseks altkäemaksuks.


Sa ülejäänu aasta olla
suudad nõnda terve siga,
kui naistepäeval õige näoga
künast küünitad üks lilleoks -
ka talitaja elul
pole korraks miskit viga.
___________________________
Otsijad, leidsite siis siit õiged sõnad??? ;)  Head sugudevahelise indulgentsi päeva!!!

Olen see, kes mäletab oma unenägusid läbi elu, varajasest lapsepõlvest peale.  Sealjuures, ma olen suuteline nägema poolund/poolreaalsust ja võtma asju, mis selles sünnivad kas tõe või vale pähe, hoolimata nende asetleidmisest või puudumisest.  Unenäod oleks nagu tee paralleelmaailmade kihtide vahel, kus paralleelsete maailmade minad omavahel ära eksivad ja kohti vahetavad.  Ja siis  istub minu sinisilmne boheemlasest mina kontoris laua taga sellise näoga nagu oleks ta kuu pealt kukkunud ega tea juriidikast ööd ega mütsi. Üks nendest minadest vihkab näiteks mobiiltelefoni, ega vasta sellele peaaegu kunagi, teine aga jumaldab mobiiliga lobisemist.   Üks minadest ei tahaks võõraste seltskonnas suudki lahti teha, teine aga on igasuguse seltskonna hing.  Üks armastab reisida, teine külitaks kodus, nina raamatus ja ignoreeriks välismaailma nii nagu jaksab.  Üks oskab peaaegu et luuletada, aga teda on viimasel ajal õige harva näha, ju siis on tal kusagil teises maailmas kõvasti tegemist...

Ja kõigile neile lisaks istub minus veel üks statistist mina, kes iialgi ei sekku aga kõik need vahetused üles kribib ja meelde jätab.  Mulle meeldib vahel mõelda, kus ja millist elu minu ülejäänud minad võiksid elada, millised oleksid nende väärtushinnangud ja otsused, erinevalt sellest minast, kes siin hetkel blogib...   romaanijagu mõtteid ilmselt.  Kas ma leiaksin kunagi üles selle mina, kes viitsiks selle üles kirjutada... tont teab.

Selle nädala veidrate unenägude reast on kaks tükki eriliselt meeldejäävad: üks oma täielikus reaalsuses, nägin üht mingil määral omavahel seotud suurema grupi inimeste kokkutulekut (mis peaks tulevikus reaalselt kunagi isegi toimuma), mille ma suutsin oma emotsioonitsemise ja täieliku enesevalitsuse kaotamise tõttu sisuliselt laiali ja omavahel teravasse konflikti ajada.  Reaalses maailmas ei kuulu selline käitumine ega isegi mõtteviis nagu unes teps mitte minu juurde.   Brrrr.  Samas, ma ei saa seda und enam peast välja. Ei lähe meelest ära ja kõik, istub ajusopis, kõlgutab jalakesi ja irvitab mu võimetuse üle.  Täpselt sama piinlik, nagu toimunud sündmus...   

Teine unedest on täieli sürrealism ning ilmselt  seotud suvise Inglismaa reisiga - mulle tundus nagu oleksin ma sõitnud ajas tagas Stonehenge'i püstitamise juurde.  Kummalised olendid, kaugelt inimestest erinevad sebisid mu ümber ja viskasid montypyhtoni või pratchetti  stiilis nalju selle üle, kuidas nende pisikest häppeningi inimloomad hardusega kohtlema hakkavad.  Seejärel loopisid tüübid üksteist ümber kivide tuleleekide ja jääpurikatega, seisatusid lõpuks Orioni tähtkuju järgi  ning haihtusid.  Samal hetkel tekkis ümberrinigi kaasaeg, tõkked ja piideaiad ning giidide keelava hüüde peale ärkasin üles.

Palun vahetage mulle mõni asisem mina tagasi!

kliivia/clivia juhib edetabelit  14 hitiga.
luuletused naistepäevaks 3
kõrvitsasai 2
tambovi konstant 2
õitsil käima 1
romantiline luule 1
küsimus 1   - kes kurat ja miks guugeldab sellist sõna???

Tänased otsingud siis  :)

Hakkasin oma blogist üht vana sissekannet otsides varemkirjutatut laiemalt lugema.
Siin on järeldus:  kurat võtaks, kogu mu elu on nagu mingi suur nali.
 
...aga kes ütles, et elu peab tõsiselt võtma...

Siiani on mu blogi populaarseimad otsingusõnad:
tambovi konstant
kõrvitsasai
pimeda toa kuningas

5:48  Kaur nõuab juua.  Uiman püsti ja toimetan lapsele pudeli mahlaga  Tagasi voodisse.  Silm hakkab just kinni vajuma.  Mõnus...
6:15 Kaur on voodis püsti ja kisab täiel häälel.  Kõssitan und eemale ja teen väikese olukorraülevaate.  Kakastroof.  Laps kaenlasse ja vannituppa. Riided pesumasinasse, laps kraani alla.  Siis laps tagasi voodisse, kuivad riided uus pudel.  Mähe kilekotti ja prügikasti.  Voodisse.  Pea padjale...
6:25 teisest toast röögatus EMMMEEEEEEE.  Üles.  Arp potile.  Püksid on kenasti kuivad, aga kogu pidzaamasärk eest märg? WTF?
Lähen vaatan poisi tuppa.  Nii.  Keegi tark mees voodis on öösel üles ärganud ja endale voodisse õhtuse pooliku piimaklaasi koos kõrrega toonud, ning nüüd hommikul ümber ajanud.  Padi, lina, madrats.  Ainukesed kuivad on tekk ja kaisuloomad.  Asi seegi.
Lapsele kuiv pidzaama. Lina, pidzaamapluus ja padjapüür pesumasinasse Padi kraanikaussi, madrats dushinurka, vesi ja vanish.  Küürima.
Arp hädaldab: emme, kus mina siis nüüd magan.  Kus ikka... voodis. Minu omas.
6:57 vajun koos Arbuga voodisse.
6:58 Kaur on ennast oma voodis üles ajanud ja patrab rõõmsalt alanud päevast.  Võtan Kauri ka kaissu. 
Vennaksed laulavad kahel pool mind duetti äh- ääh kshhh- ksth  mh- mhhh et ceterea. Üks patrab ees ja teine kordab järgi.  Vähene lootus, et lapsed magama jäävad on riidekapi tagumises nurgas ja hoiab kõrvu kinni ning korrutab: mina ei ärka veel üles, ei ärka ei ärka ei ärka...
7:04 Arp nõuab putru.  Kaur nihverdab ennast kaisust põrandale ja protestib, kui teda ei lubata.  Kass roobitseb käpaga teki alt varbaid püüda.  Minu omi loomulikult...
7:06 Arp ronib voodist maha ja läheb teise tuppa autode järele... poolel teel tuleb talle pähe, et võiks hoopis kööki minna... kolin...  Emme, vaata, ma kallan MAHLA!!!!!!
EIIIIII!!!  Lendan paari pika hüppega kööki.  Õnneks on pakk korralikult kinni keeratud ja hommikune põrandapesu jäi intensiivsete hommikhüpete soorituse taha pidama.
7:12  Olen köögis, panen eilse kohvi kruusiga mikrolaineahju ja hakkan putru keetma.  Puder tuleb hea.  Arp on nõus peale mõningat nurgameetodiga ähvardamist ise sööma, mitte suu ammuli lusikat ootama.  Kaur mugiseb mõnusalt pudrusuutäite vahele...  Isegi mina saan täna täitsa sooja putru! Jeeeee :)

Seisult 7:52 on päev alanud laste ja kassi äratustöövõiduga
7:58 Pagan, kohv on seniajani mikros ja uuesti külmaks läinud...