ehk kuidas meie netist kappi tellisime

Lühikokkuvõte:
Kronoloogia
kapi tellisime märtsi keskel 2007. 
Kapi esimene tulemine 12.04.2007
edasiste kuupäevade osas on ajaline rekonstruktsioon, kuna mul polnud täpselt üles märgitud v.a. kõige viimane - kapi lõpliku valmissaamise kuupäev
Kapi teine tulemine 10.08.2007; 1 detail, 1 vale värvi detail, 2 puudu;
Kapi kolmas tulemine 07.09.2007; 3 detaili
Kapi neljas tulemine 28.09.2007; veel üks vasak kapikülg, lisaks kahele olemasolevale
Kapi viies tulemine 05.10.2007 parem kapikülg
Kapp sai lõplikult kokku pandud täpselt 6 kuud hiljem: 12.10.2007

Plussid:
väga korralikult kella tundev kuller ja transportteenus
kliendisõbralikud telefonineiud (välja arvatud üks, kes oli enda sõnul "juba väsinud sellest probleemist")
taganttorkimise tulemina kliendi probleemi lahendamisele orienteeritus
alati vastatakse telefonile

Miinused:
ilmne totaalne lepingupuudulikkus tarnijatega
reaalne asjaajamine toimub  üksnes kliendipoolse korduva telefonikõne triggeriga
igasugune kliendi kahju hüvitamise eitamine nt. hinna vähendamise näol...
minu kokkuvõttes üsna korralik ajakulu pluss telefoniarve (livingul on lauatelefon kontaktides)
kapi kokkupanemisõpetus on 3x2 meetri ja 7 korraliku kastitäie (kastide kaal kusagil 12-40 kg-ni) detailidega sektsiooni kohta 1 A4 leht hiinakeeles ja piltkirjas. Detailinimistu on teine A4 ja ladina tähestikku järgiv.
 
Kokkuvõte: edaspidi ma ilmselt netist mööblit ei osta. Eriti mitte 100% ettemaksuga.

Lugu ise:
Ükskord varakevadisel hallil ajal saanud nii, et uude kodusse olnud hädasti sektsioonkappi tarvis. Siga kotis ei ostetavat, sestap kammisime Tartus ja Virus mööblipoode, kuni leidsime sobiva eksemplari.  MDF plaat, mis pidada müüja sõnul isegi tuumasõjale (liiati siis kassile ja väikelapsele) vastu pidama, ilus, mahukas, ja mis peamine, alumine sahtliblokk on (disaini ja väljaulatuvate käepidemete puudumise tõttu) väikelapsekindel (viimane vastab muide 100% tõele ka).
  Tõrvatilgaks meepotis oli asjaolu, et kapi transport Jõhvist Tartusse ületanuks igasugused mõistlikud ja ebamõistlikud piirid, kui mu mälu mulle ninanipsu ei mängi, räägiti kilomeetritasust alates 50 krooni/km.  Pidime juba mõttele käega lööma, kui ena imet, sama kapp ilmus müüki ka living.ee's.  Nemad toovad  ju Eesti piires kauba uksest sisse.  Mõeldud-tehtud, Tarmo skepsisest hoolimata otsustasimegi kapi livingust tellida.  Maksime ontlikult kapi eest täissumma ära ja jäime ootama.  Lubati, et transport tuleb  nädala pärast.  Tiksus täis 2 nädalat, pool kolmandat otsagi, aga kapist ei kippu ega kõppu.  Helistasin esimest korda livingusse, kus äärmiselt meeldiva olekuga klienditeenindaja vabandas, et nende tarnija jah, ei jõudnud kaupa õigeaegselt kohale toimetada, ja seetõttu nihkub tähtaeg kaks nädalat edasi.  No olgu, 2 nädalat ei ole ju ka nii pikk aeg, mõtlesime, seda enam, et olime vahepeal otsustanud toa üle värvida. 

Kaks nädalat möödus nagu linnutiivul, olin siis juba Toomel haiglas, ja tulin linnaloaga 2 tunniks korterisse kappi ootama.  Ma oleksin ääretult ebaõiglane kui teeksin märkuse kulleri kellatundmise kohta - nii sel korral kui ka edaspidi helistas kuller, teatades saabumise aja, ning pidades sellest akadeemilise veerandtunni raames kindlasti kinni ka.  Kullerteenus on livingul vähemasti tasemel.  Klienditeeninduse verbaalne osa tegelikult enamjaolt ka...

Kapp toodigi kohale - 7 pakki suurte meeste lego elutoapõrandal vaatas mulle muheda näoga vastu.  Mõtlesime et oh kui tore, võtab paar sõpra ja  mõned õlled appi, õhtuga on kapp koos.  Paraku... tegemist oli täiesti kohatu ja naiivse mõttega.  Pakke avades selgus, et katki on 1 suur peegel, 1 klaasuks, 1 tehnikariiuli kandedetail ning suur  kuullaager.

Järgmisel hommikul helistasime livingusse.  Jah, tore, saatke katkised detailid meile, me saadame teile asenduse vastu.  Saatsime.  Ootasime.  Nädala pärast  helistasin livingusse.  eeeee meil olid need detailid... tellimus nr see ja see...  Kohe vaatame, jah me saime kätte.  Me saadame need nüüd tarnijale edasi... me teseda kuuldes hakkas minu peas häirekell helisema... et kui kaua siis nende asendusdetailidega läheb... Ma ei oska teile kahjuks öelda, aga me võtame teiega kohe ühendust kui detailid on olemas... mingi 5-6 päeva.   Ootasime järgmise nädala.  Vaikus.  Helistasin jälle.  Jutt 100% sama.  möödus nädal ja veel paar päeva.  Helistasime.  Jah, nad saadavad Hiinasse need detailid, tehasesse, sealt saadetakse asendusdetailid! AAAARRGGGHH.  Kaua sellega läheb siis, küsisin nii viisakalt kui mu sapist nõretav hääletoon vähegi lubas.  No umbes neli nädalat, kõlas süüdimatu vastus.  Neli nädalat?!?!  nördimus mu hääles avaldus ilmselt selgemalt kui sapp.  Jah, me vabandame, aga see ei sõltu ju meist, meil on selle tarnijaga rohkem probleeme...  ka teistel on samade kappidega mured.

Vaatasime üksteisele otsa.  4 nädalat... terve kuu.  Vahepeal oli suvi alanud. Ah, pole hullu, eks me siis ootame, mõtlesime.  Nagunii läheme praegu maale ja ega see kapp nii hirmsasti meid ka ei sega, tema detaile on üksnes elutoas... ja magamistoas... ja esikus... ja Arp ehitab neist juba garaazi...

Juuli algupoole leidsime  ühel esmaspäeval kalendrisse vaadates, et möödunud pole mitte 4 nädalat vaid peaaegu poolteist kuud.  Helistasin livingusse.  Jah, me uurime, helistame teile kohe tagasi.  Kahe päeva pärast helistasin hommikul ise uuesti, tellimusenumber see-ja-see, ootan siin teie kõnet.  Toru otsas siiras üllatus.  Avavad meie konto arvutist.. oot teil oli siin siis mingi probleem, jah.  Ma vaatan järele ja helistan tagasi...  Kell viis sama päeva õhtul tegin järgmise kõne.  Oi, jah, ma pidingi teile tagasi helistama ja ütlema, et homme saame tarnijalt info, kas neil laos on asjad.
Neljapäeval teatati minu kõnle vabandava häälega, et jah, konteiner tuleb tarnijal teisipäeval.Kolmapäeval uus kõne. Ei tulnud teie kappi, aga uuus konteiner tuleb reedel, me esmaspäeval läheme vaatama ja kindlasti kohe helistame teile.  Järgmisel  teisipäeval teatab kella 4-5 vahel minu järjekordse kõne peale mahe naishääl teatab telefoni, et tarnija on kollektiivpuhkusel ja sealt naasevad nad esimeseks augustiks. ??????????? vaatsullesäh.  Küsin, et mida me siis tegema peame, oleme oma kappi juba ligi 3 kuud oodanud.  Nemad ei saa tõesti mitte midagi teha ja neil on selle tarnijaga nii listpalju probleeme, et võtsid kapi üldse müügilt maha.  Ok, võtsite, siis võtsite, aga mis see minu mure on.  Esimesel augustil helistan uuesti livingusse.  Küsin, et kas minu tellimuse nr see jasee probleem on lahendunud.  Oot, mis probleem.  Avab kausta, suunab mind teise klienditeenindaja juurde.  Jah, nad tegelevad ellega aktiivselt.  Tarnijal peaks kaup tulema ... reedel, nad esmaspäeval lähevad vaatama.  Esmaspäeval ei mingit kõnet.  Teisipäeva hommikul küsin uuesti, et kas tulid detailid.  Jah, midagi tuli, saadame neljapäeval tartusse, reedel saate kätte.  Ei midagi.  Esmaspäeval uus kõne livingusse, oi kahjuks jäi transpordist välja, aga meil tuleb uus transport Tartusse neljapäeval, toome ära.  Neljapäevaõhtul ongi detailid kulleriga ukse taga.  OOOOO, mõtleme, ja hakkame asja üle kontrollima.  Ainuke õige asi on kuullaager, ülejäänud 3 puuduvast detailist  ei ole saadetud 2 suuremat ja 3 on totaalselt valet värvi. (kusjuures toote värv on kirjas tellimusel, meie tehtud fotodel, e-mailis ja nad said need pagana katkised detailid ka enda kätte).  Saadame tagasi ja teeme reedel  kõne livingusse.  Ütlen, et kaua võib.  Selle peale teatab klienditeenindaja mulle!!! et nemad on ka sellest probleemist juba väsinud.  NO kurat! tehtagu siis midagi. trahvitagu tarnijat või poleneil tarnijaga ka<a mingit normaalset ja toimivat lepingut. Lubavad, siiski väsimusest hoolimata, et kohe toimetavad detailid tarnijale tagasi, aga et ilmselt tuleb uued detailid Hiinast tehasest tellida..  3 nädalat miinimum. Mina teatan telefoni, et see on ka viimane aeg, mida me aktsepteerime, vastasel juhul saadame kapi lihtsalt tagasi livingusse, tehku sellega, mis tahavad.
Hästi.  3 nädalat hiljem helistan livingusse.  Tütarlaps toru otsas ütleb esimese asjana, aga te saite need detailid, meil on kirjas. Olen hetkeks täiesti tumm, seejärel seletan nagu väikesele lapsele hästi veenva ja aeglase häälega, et hah, 3 nädala eest toodi detailid, need olid valet värvi, helistasin teile ja mulle lubati, et need detailid tulevad hiljemalt tänaseks kohale.  Neiu lubab  kontrollida ja tagasi helistada.  Küsin, et kus on mingi garantii, et ta seda ka tegelikult teeb.  Lisan juurde, et mind enam eriti ei huvita vabandused ja kui kapp pole neljapäevaks tervikuna meile tarnitud saatku palun oma auto järgi ja me anname selle tervikuna tagasi.  Selle peale helistab meie üllatuseks  living ise ja teatab, et neil on need detailid olemas, saadavad neljapäeval tartusse ja reedel saame kätte.  Ütlesin, et kui detaile ei ole, saatku reedel ikkagi auto ja nad saavad kapi tervikuna tagasi.

Uskumatu, aga selgub, et osad on olemas, tuuakse koju kätte ja on õiget värvi.  Hakkame kappi uuesti kokku panema.  Selgub, et üht väiksema kapi külge on kaks vasakut ja mitte ühtegi paremat tükki.  Helistame.  Lubatakse saata uus, kui tarnijal laos on.  Helistavad sedakorda isegi tagasi - jah on laos, jah saadame.  kuller tuleb reedeõhtul kapiküljega, hakkan mina seda üle kontrollima - tulemuseks on KOLM kapi vasakut ja mitte ühtegi paremat tükki.  Saadan tüki kulleriga tagasi, märkega, et see pole õige detail, vaja on vastupidist.  OK.  esmaspäevast neljapäevani kahtlane vaikus.  Helistan uuesti neljapäeval üle - sama vastus: te saite detaili reedel kätte.  EIIIIIIIIIIIIIII. ma sain VEEL ÜHE vasaku detaili, saatsin selle kulleriga ja teatega tagasi.  Nemad polevat teadet saanud, neil on kõik korras.  Pagan võtaks!  OK, natukese aja pärast helistavad tagasi ja ütlevad et jah, tõesti, leidsid detaili üles koos märkega.  Aga ma peaksin tarnijale tagastama ka selle "vale poole".  Ütlen, et vale poole saavad samal päeval kätte kui õige kohale toovad, sest mul ei ole kahe samasuguse kapiküljega nagunii midagi peale hakata.

Uskumatu, aga järgmisel reedel tuuaksegi õige kapikülg.  Kokkupanemise õpetus on õnneks 1 A4 leht, millel lisaks hiinakeelsetele hieroglüüfidele rahvusvaheliselt loetav piltkiri. Nädala aja ja ühe poekülastusega lambijuhtme hankimiseks (oli liiga lühike) on kapp lõpuks koos. 

Lisamärkus: kiidetud pommikindel  MDF kardab muuhulgas: mänguautosid, kruvikeerajat, kapi enda klaasriiuleid, kassiküüsi ja ilmselt ka kurja sõna.  Staatilise tolmukogujana hea ladestuvusega märklaud.

Mida ussid söövad?

Arbul on sajajalgne, nimega Uss, värviline, natuke karvane  ja lõbusa näoga.
Arp tuleb lasteaiast oma tuppa: "Uss, tahad süüa! Näe võta, söö, kõht on tühi."
Emme tunneb selle peale igaks juhuks köögist huvi, et mida ussid söövad.
A: Kinnast (Arbu sõrmikut hoitakse hellalt ussi nina all). 


Arbu unejutud algavad niimoodi:
A: Emme, tee autot!
E: Missugust autot, kas tsisternautot, furgoonautot, tuletõrjeautot, kraanat või mõnd muud autot.
A: Tsisternauot ja siis teeme tuletõrjeauto ja issi auto ka.
E: No teeme tsisternauto.
A: paneb ilusasti silmad kinni ja jääb kuulama.
Emme räägib ja samal ajal joonistab Arbu selja peale sõrmega kõigepealt esimese ratta, siis kabiini, juhiukse, põrkeraua, gabariittulede, iluvõre ja muuga.
Siis joonistab emme bensiinipaagi, korgiga.  Siis tagumise ratta, siis tsisterni.  Tsisternil on peal triip ja kiri PIIM.  See on piimaauto.  Piimaauto juht kõnnib tipa-tapa hommikul vara üle Arbu selja tööle, istub autokabiini rooli taha ja keerab võtit.  Auto läheb käima.  Siis sõidab piimaauto juht väravast välja ja läbi linna erinevates kohtades vasakule-paremale-otse pöörates maanteele.  Maanteel on kilomeetripostid ja teesildid ja vahel läheb lehm üle tee.  Auto sõidab farmini.  Farmis kerivad mehed piimaautosse viiva vooliku lahti ja lasevad tsisterni piima täis. Voolikud keritakse ilusti kokku ja piimaauto sõidab tagasi linna, maanteed ja siis linnatänavaid mööda.  Piimatehases lastakse piim piimaautost auto voolikugat ühte hästi suurde nõusse.  Seal kuumutatakse piima ja tembitakse see parajaks.  Siis laseb masin piima pakitorudesse ja teine masin lööb pakid naks ja naks ja naks kinni.  Pakid kukuvad pots ja pots lindile, kus tädid nad kastidesse laovad.  Onu võtab kastid, paneb käru peale ja sõidutab lattu.  Siis sõidab lao juurde ... furgoonauto... ratastest kuni tagatuledeni joomistatud ja onud hakkavad piimakaste auto peale viima.  Viivad ühe kasti furgooni, siis viivad teise kasti furgooni... ja nii kuni furgoon on täis, ikka oma 15-20 kasti.  Siis hakkab furgoonauto sõitma ja viib piima poodi.... ühe poe juures peab kinni, onu tuleb kabiinist välja ja viib kaks kasti piima poodi.... teise poodi viib ühe kasti... jne jne.  Emme ja issi lähevad poodi ja toovad sellest piimast 2 pakki koju Arbule.  Aga Arbu seda lõppu tavaliselt enam ei kuule, tema sõidab juba unemaal võidusõiduautoga. Ja vahel jääb ka emme ise enne lõppu Arbu kõrvale tukkuma nagu piilupart.

Arbu  issi joonistab tavaliselt kraana.  Ja kraana hakkab tööle ja kraana nokk käib üles ja alla, üles ja alla, üles ja alla... või siis vormelauto, mis hakkab mööda võidusõidurada ringi ja ringi ja ringi sõitma.

Nii me siis luninestseerume. Ei sõnu hetkel midagi ära, lugege nägusid ;).

Ehk siis läbi patsiendi silmade:

Õendusreegel, mida ma juba sünnitushaiglas tõdesin:
Vene rahvusest õde on lapsele õnnistuseks, eestlane õnnetuseks.

Vene rahvusest õed on haigele lapsele tõeline õnnistus,  isegi nende iga liigutus ja silmapilgutus on lapsega arvestav.
Eestlastest õdede hulgas on mõni harv samaväärne, enamusel on tõsiseid probleeme suhtumise, või pigem selle puudumisega. 
Näide: vene õde teeb süsti isegi  kanüüli kaudu, palju aeglasemalt, et rohi liiguks aeglasemalt ja laps ei tajuks valu, samal ajal lohutab last ja nendib, et
kannatame ilusti ära, tubli poiss.  Eesti õde teeb süsti, nähvab, hoidke last kõvemini kinni, vajutab süsti karjuvasse lapsesse ära ja pärast räägib sinust 10 sammu eemal sellest,  et tegu on ikka tõsiselt kapriisse lapsega...  Mul tekkis ausalt öeldes tahtmine talle endale see süstlatäis rohtu tagumikku vajutada...

Rääkimata faktist, mille mulle järgmine vene rahvusest õde ära seletas: kui rohi läheb kanüülist otse veeni, siis ei ole valus, pigem veidi ebamugav, aga laps ei hakka nutma (nii see ka enamasti oli), aga see kui laps sellise süsti ajal valjult nutab, näitab, et kanüül enam ei kõlba ja rohi läheb otse pehmesse nahaalusesse koesse, käsi on pärast "kakuke" ja rohu mõju palju aeglasem, sest rohi imendub aeglaselt.  Tuleb panna uus kanüül.   Mõeldes sellele, et too eesti õde tegi kõik 3 süsti oma vahetuse ajal nii, et laps karjus käes....rääkimata tema tillukesest käest, mis oli pärast tõsiselt paistes... 

Järeldus: keskmine eestlane ei sobi põetajaks, olgu raha eest või palgaliselt, kaastunde puudumine on minu meelest viimasel ajal suisa meie rahvuslik uhkus.

Samas, personal on muus osas armas ja vastutulelik, mu lapsepõlve hirmsad haiglamälestused, mille elustumist ma osalt kartsin, kadusid vuhinal. 
Ainuke, mis lapsepõlve õudusunenägudest on tänapäeva kaasa tulnud, on kõrvaarst ;).  Ühest küljest ma saan mõistusega aru, et on vaja rabeleva, karjuva ja kõigest jõust vastupunniva imiku kõrva sisse vaadata, samas teisest küljest, kas selleks on tõesti  ikka nii tugevat jõudu vaja rakendada, kui ma olen suuteline last paigal hoidma.  Kõrv on ju tilluke ja lapse peas on suur valu niisamagi.

Haigla on puhas, korras, haiglas on wifi.

Toitlustus on parem kui oli Toomel, nädala aja jooksul olen ainult kaks korda kapsast kohanud ;).   Toomel tuli kuu aja kohta 3 kapsavaba päeva. 
Samas, üks neist kordadest oli mu ERLILINE lemmik piima-kapsasupp mõne porgandiraasuga!
Huvitavaim toiduleid oli eilne supp, milles oli natuke peterselli ja porgandit, palju kartulit ja klimpe, ning üks ruutsentimeetri suurune tükk kana.
Haiglakissell on omaette nähtus.  Olluse pikemaajalisel organoleptilisel analüüsil olen välja töötanud järgmise  toitumisteooria:
Nii lahjat mahla patsiendile pakkuda ei ole võimalik, keegi ei nimetaks seda enam mahlaks, vaid mahlapaki loputuseks.  Aga kui sellesse ollusesse lisada natuke suhkrut ja tärklist, valmib terve magustoit - apelsinikissell.  Ananassikompoti veega lahjendamisel ja tärklise lisamisel saame ananassikisselli jne. 

Vaadates seda, mida Kaur praegu üle elab laseksin  mina seadusandjana halastuseta kriminaalvastutusele võtta kõik vanemad, kes oma lapsi vaktsineerida ei lase!
Sellise vaktsineerimisvastase ja enamuses ebausul ning idiotismil põhineva seisukohavõtuga kindlustavad lapsest "hoolivad" vanemad võimaluse lasta lapsel üle elada üliraskeid haigusi.  Enamgi veel -  vaktsineerimata jätmisel on laps, kes ise tõesti ei pruugi tõsiselt haigestuda, lasteaias, mängunurgas vms kohas tõeline nakkusepomm.   See, et sina lased oma last vaktsineerida ja ta ei ole veel vanuse tõttu saanud kõiki süste, ei taga talle täielikku kaitset, ei ole määrav asjaolu, kuna siinkohal tulevadki mängu need tegelased, kes oma last teadlikult vaktsineerimata jättes ulatavad haigustele abistava käekese, et neid ühiskonnas bakteriaalsel või viroloogilisel karjääriredelil ikka edasi talutades haiguste levik garanteerida.  Ma ei mõista indiviide, kes tahtlikult ja teadlikult asetavad ohtu oma lapse elu ja tervise, ning ühes sellega ohustavad kõiki teisi lapsi, kuna nende laps on esimene potensiaalne nakkusallikas.    Me ei ela koopaajastul, kus kardetud  šamaani käest minnakse ebausu tõttu abi otsima üksnes siis, kui enda nõu ja jõud otsa lõppenud.  Tänapäeval, kiirel ajal, saastatud keskkonnas,  võluvate ravimresistentsete tõvestajate ajastul on tervis ja selle preventsioon palju olulisemad, kui ebausk ja vananenud või piiratud tõekspidamised.  Üleõlasülitamine on ebausk ja võib küll aidata, aga vaktsineerimine hoiab last raskete tõbede ja veel raskemate tagajärgede eest.

habras, hapra...
vapper, vapra...

käänduvad.

Tänapäevane meditsiin on võimas, ma ei lakka seda imet hindamast ja sellesse uskumast.

PT-segadus, resultaat:
Kuratino (Buratino)
Kuzzle (puzzle)

* * *

A: Ei saa tuttu minna, siin on mingi probleem.  Siin on palju raamatud.  /voodi oli raamatuid täis tassitud/