See va emakeel lohiseb.  Sõnad on kohmakad ja pikad.  Seega, nagu Aleksander Gordioni sõlme kallale, naks ja läbi ta oligi.
Tuletõri (tuletõrjeauto)
Eksvaator (ekskavaator)

Ja siis üks hästi armas sõnamugand: Päikeseloojuke (päikeseloojang)

*  *  *

Kaur roomab ringi, ja ütleb vahetevahel: Emme, Arp, Iss, Kass, Tädi, Urss, Auto,  Eitaha.  Iseasi on, kas ja kuidas ta neid sõnu teadlikult sisustab.  Ja vanema venna lollused tehakse absoluutse veendumuse ja pühendumusega järele.


*  *  *

Meie kodus elavad ja tegutsevad vennaksed Nupunäppija ja  Juhtmejäraja.  Tegus tandem.

Tõkkejooks kassi mõistes on kiire kuid pealtnäha sihitu kulgemine, mille käigus jõutakse inimindiviidi iga sammu ennetavalt tõkestada.

Lugesin just oma wishlisti üle.  Välja näeb nagu kannibali unelm: relvad, sõda, salamõrtsukad ja siis KOKKAME.  Jääkidest teeme kunsti.
Võeh!  Tere, alateadvus!

Olete te toidupoes käies mõelnud, mis saab kulinaarialetitäiest toidust peale realiseerimisaega ja kaupluse sulgemist.  Väidetavalt rändab enamus sellest vuhinal spetskonteinerites hävitamisse.  Toit, mille puuduse üle hakkab inimkond järjest enam häält tõstma.  Sealjuures tarbimiseks täiesti valmis toit, mis ei vaja töötlemist.  Huvitav, kui rajada mingi MTÜ mis suudaks selle toidu kasvõi õhtuti peale poodide sulgemist kokku korjata) ehk siis realiseerimistähtaja täitumisel) ning nt. kodutute varjupaika või supikööki toimetada. 

Selle prügiks saanud kuid ära vedamata toidu varastamise eest saab asotsiaal, kelle kõhtu nälg näpistab,  Eesti Vabariigis kriminaalkaristuse.  Vaat siinkohal peaks tõesti presidendilt armu palumine oma institutsiooni kõrgusel asuma. Kuigi,kahtlemata, riigi poolt pakutavatelt elamistingimustelt on vang rohkem inimene kui asotsiaal.

Mind häirib viimasel ajal üha enam ja enam see, et asotsiaale-prükakolle-prükkareid ei peeta isegi kodutute loomadega samavääriliseks, vaid peletatakse kõikjalt.  Me oleme nad ise eneste ühiskonda teinud, neile kohta ega abi mitte jättes.  Euronõuet vallasantide eest hoolitsemise kohta ei ole.  Järelikult - asotsiaale ei eksisteeri.

Nad on INIMESED.  Kõigi inimõigustega, sealhulgas põhiseadusliku õigusega riigi abile vaesuse ja toimetulematuse korral.  Varem, kui toitu oli vähem ja tranpordi ja luksuskulude vajadus märksa väiksem ja mõisastatum (esimese vabariigi ajal ja varemgi) olid inimesed kaastundlikumad, ning kohalikud omavalitsused hoolitsesid "vallasantide" eest.  Ka siis sai sant ja kerjus sauna ja kõhutäie kui ta mõisaajal talust tallu rändas.  Suudeti kuidagi. 

Praeguses heaoluühiskonnas on käärid "keskmise palga alusel" töötasu saava rahvaesindaja ja esindatavate vahel järjest suuremad.  Kusjuures, esindatakse ka seda asotsiaalset osa rahvast.  Mitte koerte varjupaiku.  Samas koerte-kasside varjupaigaga tegelemisega püüab kiisudefa poseerides ilmselgelt rohkem valijahääli kui end täislasknud, külmast ja külmarohust haisevaid eluheidikuid nende elunatukesest kinnihoidmise toetamise eest.  Jube eksole, toetame siin mingeid öäkk-asotsiaale, kes meie ühiskondlikku pilti rikuvad... äkki sunnime korralikke kodanikke isegi nendega koos eksisteerima...

Teisest küljest - haigusi nad põevad-kannavad, paljud on täiesti töövõimetud ja pöördumatult viinakuradi küüsis. Sest mingit muud pääseteed ega lohutust ei ole.  Joome, siis on ükskõik, kas pole tuttav.  Neile ka.  Nad on inimesed.  Hoiavad oma elunatukese kõiget hoolimata sees, sest see neile armas on.  Lohutu.

Samas mingite hooldekodude rajamine, kus asotsiaalid end vähemasti kodutute koertega samaväärselt tunda võiksid, a la koolilapsed neid silitamas ja jalutamas käiksid on ilmselt liiga palju tahetud. 

Seega asotsiaalidele looma õigused on liiga suur valimislubadus???

Hääd sõbrad, te võite mind rõõmustada järgmiste toredate asjadega:

Kõik selletaoline on väga teretulnud.
Samuti:
Crishami "Süütu"
Akunini Pelageja-sari  ja Fandorini lapselapse seiklused
Sõjad.Ajalugu kaartidel
Sõja seadused Sun Zi Sun Bin
Sõdade kroonika Paul Brewer
Pratchett (viiendast elevandist ülespoole)
R.Hobb Kuniglik Salamõrtsukas (Salamõrtsuka õpilane mul on)
Tolkieni  lõpetamata lood.
Kokaraamatud

Alati võib läbi minna kunstitarvete poest ja sealt midagi põnevat meisterdamiseks-maalimiseks leida. (Hetkel on mul olemas lasu  aknavärve, akrüülvärve ja  akvarellpliiatsid.

Isemõtlemine on ka alati teretulnud ;).

... läheb Delfile liigituse: "Kormoran - tiibadega karuputk" eest...

BRAAVO!

Lähen Tagore sõnu kuulama, lavaka diplomietendus. 

Samas, pealkirja valik on Eesti hetkeolukorda iseloomustama suisa äärmiselt sobiv.  Tundub, nagu  viimased katsetused seadusloome alal oleks tõepoolest koostatud pimeda toa kuninga poolt, arvestusega et s*tta sest taustsüsteemist, kuhu me seaduse kohaldame, niisugune seadus on "popp, noortepärane ja tulus".

Kunagi peahoone seina ehtinud sentents, mille olemust kõigile juurarebastele alati selgitati oli  "Ius est ars boni et aequi". Huvitav, kus need seadusekirjutajad on oma hariduse omandanud, igatahes headuse ja õigluse kunst on kaasaja õiguloomes totaalne põhimõtterelikt , mis ammu minetatud.  Pigem  "Ius est usurpatio aeternum bonus publicum ".

Lisaks karistame asotsiaale prügikastist söögi otsimise eest nüüd juba kriminaalkorras.  Äkki oleks prokuratuuris vähemalt kaalutud varianti, et tegu on väheolulise ja avalikku huvi oluliselt mitteriivava nähtusega, kuivõrd igasugune avalik huvi asotsiaalide käekäigu vastu seisneb nagunii parimal juhul jaanalinnupoliitikas, kui seda va pea liiva alla pistmise liigutust üldse tegema vaevutakse.  Pigem jõllitatakse külma mittemidaginägeva näoga  kaugusse, kus terendamas majanduskasv happily ever after.   Süüdimõistmine kriminaalasjas ühelt juriidiliselt isikult PRÜGI (kui väärtusetu ja mittevajaliku asja) saamiseks  võõrasse valdusse sissetungimise eest toob asotsiaalile kaasa kohtukulud, sundraha 1,5 miinumumpalga suuruses, lisaks protsessi lülitunud kõrgharidusega spetsialistide tõsisele ajakulule. Lisaks loob pretsedendi, mille alusel saab kindlasti edaspidi asotsiaalid kui kohutava nähtuse igasugustest paikadest eemale ajada... et nagu loata sissetung.  Varsti ilmuvad meile restoranid a la "ainult valgetele", varjatud kujul on ühiskonnas üksnes väljanägemise pinnalt inimese sotsiaalsesse kasti  paikapanemine nagunii juba mitmeid aastaid väga tugevalt esindatud ja süveneb.

Asotsiaalid on samuti inimesed, ja neil on õigus olla koheldud inimestena, kõigi inim- ja kodanikuõiguste kandjaina.  Riik on siinkohal kohustatud subjekt.  Elagu pimeda toa kuningad!
 

No täitsa lõpp. Kus on olnud luure ja piirivalve silmad.  Tulevad nashistid suisa hulgakaupa, kõik sõbrad soodushinnaga kaasas. Lõhkelaenguga või ilma?  PÄrast sodi suud-silmad täis ja muud ei mõista ajada kui hämu.

Mõnd aega tagasi  (nii nädalat paar) kostis Arbu toast juttu: Sina kabriolett tule ka söö muru... maastikuauto, võta veel üks amps.
Emme hõikas köögist:  Arp, mis teed.
A: Annan autodele süüa
E. Tore, mida autod söövad?
A: Muru.
E: irvitab omaette
Issi teisest toast: Mis sa süüa teed? nii hea lõhn on
E: ??? Ma pesen nõusid?   ja jooksuga lapse tuppa ...
... terve lapse mängulaud ja autod olid basiilikupuru täis... seda "muru" autod sõidki.  Arp oli köögist avastanud lõunast üle jäänud maitseainepurgi ja autodele pidulaua katnud.  Tõmbasime segu tolmuimejasse ja tegime selgitustööd, et nii ikka ei ole ilus teha.  Sinnapaika asi jäigi.

Eile  küsis Arp minult õhtul, emme, laula seda Hummeri-laulu.
Emme: eeeee... ma ei tea ühtegi hummeri laulu...
A: see kus Hummeri  heina siputas.  Sai kõhu täis.
E üritab kramplikult naeru tagasi hoida: Arbu, see ei olnud hummer, laulus on: "Lumme ristikheina siputas."  Päkapikk viis loomadele lumme ristikheina süüa.  Kas selle laulu pärast autod söövadki heina?
A: Sellepärast jah.

_______________
Me kuuleme ainult seda, mida soovime kuulda.

Teisest toast kostis kolin. 
Sellele järgnes konstateering:  Jumal hoidku! Mis ma pean kukkuma.
Kisa ei järgnenud.

... või siis vähemasti Maarjamaa kõrgema järgu rist.  Just selle eest, mis see daam oma hääle ja naeratusega EeSSti sisiseva maine silumiseks Venemaal läbi kõige ametlikuma telekanali ühe vaadatuima show osalisena korda on saatnud.  Minu lugupidamine.